Austraalia tutvustab süsinikumaksu

Alates 2012. aasta juulist hakatakse Austraalias maksma süsinikumaksu (Carbon Tax), mis peaks julgustama firmade keskkondlikku efektiivsust, tehnoloogilist innovatsiooni ning on eelmänguks emissioonikrediitide turule järgmise 3-5 aasta jooksul.

Hetkel on opositsioon eesotsas liberaal Tony Abbotiga kogu maksukontseptsioonile ja ideele kliimamuutusele reageerimisest täielik vastane. Liberaalid süüdistavad leiboristist peaminister Julia Gillardit süsinikumaksu mitte rakendamise lubaduse rikkumises. Opositsioon selgitab oma vastuseisu rahvusvaheliselt kinnitatud kliimaeesmärkide puudumisega. Lisaks tuuakse esile Austraalia maksumaksja huvide kaitsmist, kus suurimateks kannatajaiks süsinikumaksu rakendamise puhul osutuks väikefirmad.

Rohelised, kes siiani on süsinikumaksu väljatöötamisel leiboristidiga koostööd teinud, on esitanud osalist vastuseisu märkides, et Austraalia kliimaeesmärgid on liiga madalad. Praeguste eesmärkide kohaselt üritatakse 2020. aastaks vähendada süsinikuemissioone võrreldes 2000. aasta emissioonidega 5% võrra. Roheliste arvateks peaks see eesmärk kahekordne olema.  

Loe ka PointCarboni esitatud artiklit:


Australia to put price on carbon from July 2012

Australia is set to introduce a fixed price on carbon from July 2012, with an emissions trading scheme to follow three to five years later.

A multi-party climate change committee has agreed the basics of a carbon pricing mechanism, but has not yet decided what the price will be or how industry is to be compensated, Prime Minister Julia Gillard said Thursday.

“A carbon price mechanism could commence with a fixed price (through the issuance of fixed price units within an emissions trading scheme) before converting to a cap-and-trade emissions trading scheme,” said the committee’s proposal.

If parliament approves the proposal, Australian companies would be able to start trading emission permits at or below the fixed price from next year.

Australian firms will not have access to international offset credits such as certified emissions reductions (CERs) during the fixed price period, but they will be allowed after the country moves to a cap-and-trade scheme.

The proposal, the result of a deal between the ruling Labor party and the Greens, calls for the fixed price to increase annually at a set rate.
"The Greens' agreement with the government sets out elements of a transition to emissions trading down the track once the parliament can agree on emission reduction targets,” said Christine Milne, a Greens senator and member of the committee.

The proposal calls for transiting to a carbon trading scheme within three to five years.

A review one year ahead of the planned date for the transition will evaluate whether Australia should make the switch to carbon trading.

The energy sector, transport, industrial emissions and waste will be covered by the carbon price, but agriculture and forestry are excluded.

“There is agreement to support change in the land-use and forestry sectors but details are still under consideration,” Milne said.

By Stian Reklev in PontCarbon.com. 

Austraalia lennufirma Qantas panustab vetikakütusele

Austraalia firma Qantas ja USA vetikatehnoloogia arendaja Solazyme teatasid kokkuleppest testida vetikal põhineva lennukütuse tootmist. 

Solazyme varustab Qantast märkimata hulgal Solajet kütusega. Kokkulepe kinnitab Qantase eesmärki saada teerajajaks rohelise lennukütuse kasutamisel.

Loe tervet artiklit siin. 

Suurbritannia vajab biomitmekesisuse tõstmiseks krediiditurgu

Investeeringufirma Climate Change Capital väljastas aruande, milles hinnatakse Suurbritannia senist võimet biomitmekesisust tõstvate tehnoloogiate arendamisel. Aruandes märgitakse, et senised seadused ei ole võimelised biomitmekesisuse vähenemist takistama, ning pakub välja krediidituru loomist. 

Biomitmekesisuse krediiditurg sarnaneks süsinikkrediiditurule, mille eesmärk on finantseerida keskkonda taastavaid projekte ning tootmisefektiivsust tõstvate tehnoloogiate projekte.    Uus turg võimaldab äridel vähendada süsinikemissioonide taset ostes krediite, millega finantseeritakse biomitmekesisuse tehnoloogiat arendavaid projekte. Loe tervet artiklit siin. 

Vesikaru arvates on Suurbritannia eesmärk lisaks sellisele finantside ümberjaotamisele keskkonna tarbeks ka teine eesmärk - kapitaliseerida esmakogemustest. Nii nagu Taani Kuningriik on tuntud oma tuuleteaduste poolest ja müüb oma teadmisi ja tehnoloogiat teistes riikides, saaks ka Suurbritannia sarnaselt krediidituru mudeleid müüma hakata. 

Erinevalt Kyoto protokolliga üles seatud paindlikest mehhanismidest (Flexible Mechanisms - Emissions Trading, Clean Development Mechanism, Joint Implementation) nagu krediiditurgudest toimuks uue turu ülesseadmine Suurbritannias palju väiksemal skaalal, kus on vähem kaasaütlejaid, rahvusvahelisusest tulenevat bürokraatiat ja viivitusi. Suurbritannia esimeseks katsumuseks on rahuldada kõiki osapooli ning seada adekvaatsed hinnamehhanismid ja vastavad kontrollesindused. Jääme ootama. 

Ühendkuningriikide tuuleenergia merelt kindlustab energia turvastrateegiat

1 341 MW-se tootmisvõimsusega on Ühendkuningriikidest saanud maailma suurim mere-tuuleenergia tootja maailmas. Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel on see muuhulgas pea pool Euroopa koguvõimsusest. Kui hiidfarmid nagu Thanet, Walney ja Greater Gabbard ka kord tootmist alustavad, arvatakse see võimsus ületavat 2 GW. 

Ühendkuningriikidele järgnevad Taani, Madalmaad, Belgia ja Rootsi.

Euroopa mere-tuuleenergia koguvõimsus on 2 946 MW, mida toodavad 1 136 tuuleturbiini ehk tuulikut. Sellest piisab umbes 3-le miljonile majapidamisele. Tulevikus loodetakse lisada 19 GW-i piires koguvõimsust, mis võimaldaks 66,6 Terawati elektri tootmist keskise tuulevõimsusega aasta jooksul. Sellest piisaks 14-le Euroopa suurimale pealinnale, sealhulgas London, Pariis ja Berliin. 


Loe tervet artiklit Business Greeni-is. 


The Uk Low Carbon Transition Plan: National Strategy for Climate Change

Ikka peab ise seda asja lahendama

Juba mitu aastat on Brightonis tegutsenud firma the Big Lemon, mis konkureerib kohaliku bussiliinide monopoliga Brighton & Hove buses. Viimane on mitu aastat järjest riigi parimaks transporditeenuse pakkujaks valitud. Punased, enamasti kahekordsed bussid jäävad harva hiljaks. Enamustes peatustes on ekraanid minutitäpse teabega busside saabumise kohta. Igas bussipeatuses on number ja vastav kood, mis võimaldab sama informatisooni tellimist mobiiltelefonile. Bussipeatused ja -ajad on ka integreeritud Google mapiga. Lisaks ühendab Brightonit ja tema ümbruskonda moodne rongiliin Southern Railways. Sarnaselt punastele bussidele on rohelised rongid harva graafikust maas, kiired ja mugavad.

The Big Lemon ei lase end sellest aga heidutada, vaid pakub teenust nn nišile. Esiteks on pileti hind 40% ringis odavam. Teiseks peatub kollane buss ka paikades, kuhu punased bussid ja rohelised rongid ei jõua. Kuid mis kõige tähtsam, kollased bussid kasutavad fossiilkütuse asemel kasutatud toiduõli. Masust puretutele ja krooniliselt vaesetele üliõpilastele on niigi meeltmööda madalam pilteihind (jänestel on siin raske lulli lüüa), millest annab tunnistust firma pigem laienemine.

Ka, oh aga imestust, USA-s on initsiatiivi hakanud üles näitama pigem lihtinimesed selle asemel, et suurte sõnadega lagedale tulnud tühjadest ja vastuolusid täistikitud plaanidest midagi enamat oodata. Waxman-Markey plaani ei lasta arvatavasti Senatist läbigi, kriitikutel on ka põhjust loota, miks mitte. Kolimisfirma Lake Norman Moving on samuti kütusena kasutusele võtnud biodiisli, mis on tuletatud kasutatud taimeõlidest. Initsiatiivi taga pole rohelise imidži loomine, vaid kulutuste vähendamine, mida biodiisel ka võimaldab. Roheline imidž tuleb aga kauba peale.

Maalt merele: triivivad tuulegeneraatorid

Üldlevinud tuulikud, mis meil Eestiski on kerkinud, on kohati probleemsed avalikkuse vastuseisu tõttu. Ja vastuseis on põhjendatud - häirivad tuulikud looduslikku maastikku nii visuaalselt kui ka auditoorselt. Teised jälle kahtlevad toodetud energia võimsuses - sõltub energiatootlikkus ju tuule kiirusest ja tugevusest (vt Blanco, 2009). Tegelik nõudlus ei oota, millal tuul tõuseb, vaid allub töö- ja kooliaegadest sõltuvale rutiinile. Ning kolmandaks on küsimärgi all tuulikute neto-puhtus. Puhta energia tootmine ei pruugi ületada CO2-kulu, mis on tingitud tuulikute tootmisest, ülesseadmisest ja ülalhoidmisest.

Ometi on tuuleenergiaallikas puhas, tasuta ja lõpmatu, seega on rutakas eelnimetatud takistuste tõttu seda ideed veel prügikasti kohale paigutada. Triivivad tuulegeneraatorid ületavad eelkõige takistused, mis tulenevad kohaliku elanikkonna vastuseisust. Ei ole kära ja ka silma alt ära. Seda arvestades tõuseb ka potentsiaalne energiatootlikkus - kui tuulikute seksikus pole enam nõudeks, võivad tootjad ehitada suuremaid, koledamaid (mida loodusesõbralikum materjal, seda hallimad tornid), kuid palju efektiivsemaid generaatoreid. Teada on ka, et tuul on merel tugevam ja vähem vahelduv. Lisaks ei hõiva tuulefarmid maad, mis ka muuks otstarbeks kõlbab. See pole meil Eestis hetkel ehk suureks probleemiks, kuid energia-maade kultiveerimine toidumaa arvelt on saanud arvestatavaks teguriks maailma toiduhindade tõusmisel (võistlusest maakasutuses vt Rathmann et al, 2009). Maale mitte ehitamine säästab ka kulusid, nii finants- kui ka CO2-krediitkulusid, mis muidu mahukaid torne maadmööda transpordi puhul esile kerkivad. Kõik eelnimetatu pole mingi tugitoolifilosoofia - täpsed arvutused kulude kohta on avaldanud Snyder ja Kaiser (2009: 1567-1578).

Tehnoloogilisteks väljakutseteks, mis maal asuvate farmide puhul on välistatud, on energiakadu energia transportimisel, mis toimub mööda veepõhjas asuvat juhet; ning lisakulud ja, nagu mõned väidavad, ohtlikkus, mis esineb triivivate tuulikute ülalpidamisel. Katkestuste korral on meeskond sunnitud ette võtma reisi paadi või helikopteriga, mis iseenesest on kulukas, nii ajalises ja finantsilises mõttes, kui ka CO2-krediitide poolest. Kuid hei - kui me samal ajal võtame kasutusse vetikaenergiafarmid, on ka see probleem lahendatud!

Blanco, M. I (2009) The economics of wind energy, Renewable and Sustainable Energy Reviews. 13. pp. 1372-1382

Rathmann, R., Szklo, A. & Schaeffer, R. (2009) Land use competition for production of food and liquid biofuels: An analysis of the arguments in the current debate, Renewable Energy. doi:10.1016/j.renene.2009.02.025

Snyder, B. & Kaiser, M. J. (2009) Ecological and economic cost-benefit analyis of offshore wind energy, Renewable Energy, 34. pp. 1567-1578.

Teel efektiivsema ja ausama energia kasutuse-maksustamise poole

UK energifirma first:utility ja Google on koondanud jõupingutused energiatarbe innovatiivsemaks muutmisel.

First:utility võimaldab klientidele tasuta nuti-energiamõõdikud, mis energiakasutuse teabe kliendi jaoks salvestavad. Tarbijal on võimalik oma energiakasutust jälgida internetis kasutades iGoogle'i PowerMeter laborit. Nii on kliendil võimalik tuvastada liigne energiakadu (nt lapsed on teleka käima jätnud või kuritarvitab naaber elektrit teie arvel), planeerida energiatarve odavama tariifiga ajale ning ennetada suuri energiaarveid, sest energifirmal pole võimalik nõuda summat esitades umbmäärast teavet.

Muidugi tekib siis oht hindade paratamatule tõusule. Kui klient on võimeline teadlikult oma energiatarvet planeerima kõige efektiivsemal ja arvatavasti ka odavamal moel, siis kogunõudlus energia järele väheneb. Teisest küljest takistab täpne maksustus tegeliku energia kasutuse põhjal energiafirmadel klientide ülemaksustamist (samas ka alamaksustamist). Kui aga energifirmat juhib piisavalt innovatiivne juhtkond, kes uues ausas süsteemis uusi võimalusi näevad, ning need ka kasutusele võtavad, on tulemus meile kõigile positiivne. Mida parem on tehniline osalus teenuse pakkumisel, seda odavamaks ja efektiivsemaks muutub klienditeenindus. Samuti on sellise 'internetiseerimise' juures alati võimalik kriisi ennetuse effekt. Kui nt ennemuiste, vanal ajal, helistas naabrimees energiafirmasse kui välk oli elekriposti purenud, siis nüüd saabub teave vigasest energiakandumisest koheselt keskusesse. Tänu võimsatele GPRS-dele on võimalik ka kiirem ligipääs probleemi tuvastamisel.

Ehk millalgi, tulevikus, saavad igapäevaseks kodutarbeesemeks lendava taldriku suurused sünkroniseerijad koridori seinal, mis täpselt ära näitavad, kui palju teenis hommikune päike energia ülejäägi näol peremehele sissetulekut. Kuid sellest juba tulevases tulevikus.

Allikas: Environmental Expert