Austraalia tutvustab süsinikumaksu

Alates 2012. aasta juulist hakatakse Austraalias maksma süsinikumaksu (Carbon Tax), mis peaks julgustama firmade keskkondlikku efektiivsust, tehnoloogilist innovatsiooni ning on eelmänguks emissioonikrediitide turule järgmise 3-5 aasta jooksul.

Hetkel on opositsioon eesotsas liberaal Tony Abbotiga kogu maksukontseptsioonile ja ideele kliimamuutusele reageerimisest täielik vastane. Liberaalid süüdistavad leiboristist peaminister Julia Gillardit süsinikumaksu mitte rakendamise lubaduse rikkumises. Opositsioon selgitab oma vastuseisu rahvusvaheliselt kinnitatud kliimaeesmärkide puudumisega. Lisaks tuuakse esile Austraalia maksumaksja huvide kaitsmist, kus suurimateks kannatajaiks süsinikumaksu rakendamise puhul osutuks väikefirmad.

Rohelised, kes siiani on süsinikumaksu väljatöötamisel leiboristidiga koostööd teinud, on esitanud osalist vastuseisu märkides, et Austraalia kliimaeesmärgid on liiga madalad. Praeguste eesmärkide kohaselt üritatakse 2020. aastaks vähendada süsinikuemissioone võrreldes 2000. aasta emissioonidega 5% võrra. Roheliste arvateks peaks see eesmärk kahekordne olema.  

Loe ka PointCarboni esitatud artiklit:


Australia to put price on carbon from July 2012

Australia is set to introduce a fixed price on carbon from July 2012, with an emissions trading scheme to follow three to five years later.

A multi-party climate change committee has agreed the basics of a carbon pricing mechanism, but has not yet decided what the price will be or how industry is to be compensated, Prime Minister Julia Gillard said Thursday.

“A carbon price mechanism could commence with a fixed price (through the issuance of fixed price units within an emissions trading scheme) before converting to a cap-and-trade emissions trading scheme,” said the committee’s proposal.

If parliament approves the proposal, Australian companies would be able to start trading emission permits at or below the fixed price from next year.

Australian firms will not have access to international offset credits such as certified emissions reductions (CERs) during the fixed price period, but they will be allowed after the country moves to a cap-and-trade scheme.

The proposal, the result of a deal between the ruling Labor party and the Greens, calls for the fixed price to increase annually at a set rate.
"The Greens' agreement with the government sets out elements of a transition to emissions trading down the track once the parliament can agree on emission reduction targets,” said Christine Milne, a Greens senator and member of the committee.

The proposal calls for transiting to a carbon trading scheme within three to five years.

A review one year ahead of the planned date for the transition will evaluate whether Australia should make the switch to carbon trading.

The energy sector, transport, industrial emissions and waste will be covered by the carbon price, but agriculture and forestry are excluded.

“There is agreement to support change in the land-use and forestry sectors but details are still under consideration,” Milne said.

By Stian Reklev in PontCarbon.com. 

Austraalia lennufirma Qantas panustab vetikakütusele

Austraalia firma Qantas ja USA vetikatehnoloogia arendaja Solazyme teatasid kokkuleppest testida vetikal põhineva lennukütuse tootmist. 

Solazyme varustab Qantast märkimata hulgal Solajet kütusega. Kokkulepe kinnitab Qantase eesmärki saada teerajajaks rohelise lennukütuse kasutamisel.

Loe tervet artiklit siin. 

Suurbritannia vajab biomitmekesisuse tõstmiseks krediiditurgu

Investeeringufirma Climate Change Capital väljastas aruande, milles hinnatakse Suurbritannia senist võimet biomitmekesisust tõstvate tehnoloogiate arendamisel. Aruandes märgitakse, et senised seadused ei ole võimelised biomitmekesisuse vähenemist takistama, ning pakub välja krediidituru loomist. 

Biomitmekesisuse krediiditurg sarnaneks süsinikkrediiditurule, mille eesmärk on finantseerida keskkonda taastavaid projekte ning tootmisefektiivsust tõstvate tehnoloogiate projekte.    Uus turg võimaldab äridel vähendada süsinikemissioonide taset ostes krediite, millega finantseeritakse biomitmekesisuse tehnoloogiat arendavaid projekte. Loe tervet artiklit siin. 

Vesikaru arvates on Suurbritannia eesmärk lisaks sellisele finantside ümberjaotamisele keskkonna tarbeks ka teine eesmärk - kapitaliseerida esmakogemustest. Nii nagu Taani Kuningriik on tuntud oma tuuleteaduste poolest ja müüb oma teadmisi ja tehnoloogiat teistes riikides, saaks ka Suurbritannia sarnaselt krediidituru mudeleid müüma hakata. 

Erinevalt Kyoto protokolliga üles seatud paindlikest mehhanismidest (Flexible Mechanisms - Emissions Trading, Clean Development Mechanism, Joint Implementation) nagu krediiditurgudest toimuks uue turu ülesseadmine Suurbritannias palju väiksemal skaalal, kus on vähem kaasaütlejaid, rahvusvahelisusest tulenevat bürokraatiat ja viivitusi. Suurbritannia esimeseks katsumuseks on rahuldada kõiki osapooli ning seada adekvaatsed hinnamehhanismid ja vastavad kontrollesindused. Jääme ootama. 

Ühendkuningriikide tuuleenergia merelt kindlustab energia turvastrateegiat

1 341 MW-se tootmisvõimsusega on Ühendkuningriikidest saanud maailma suurim mere-tuuleenergia tootja maailmas. Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel on see muuhulgas pea pool Euroopa koguvõimsusest. Kui hiidfarmid nagu Thanet, Walney ja Greater Gabbard ka kord tootmist alustavad, arvatakse see võimsus ületavat 2 GW. 

Ühendkuningriikidele järgnevad Taani, Madalmaad, Belgia ja Rootsi.

Euroopa mere-tuuleenergia koguvõimsus on 2 946 MW, mida toodavad 1 136 tuuleturbiini ehk tuulikut. Sellest piisab umbes 3-le miljonile majapidamisele. Tulevikus loodetakse lisada 19 GW-i piires koguvõimsust, mis võimaldaks 66,6 Terawati elektri tootmist keskise tuulevõimsusega aasta jooksul. Sellest piisaks 14-le Euroopa suurimale pealinnale, sealhulgas London, Pariis ja Berliin. 


Loe tervet artiklit Business Greeni-is. 


The Uk Low Carbon Transition Plan: National Strategy for Climate Change