Pissi-ja-kasvata
Kunstliku väetise tootmine on igati energia-intensiivne protsess, millele kulub 1% maailma energia kogutoodangust. Stockholmi Keskkonna Instituudi algatusel installeeriti Hiinas 800 korteri kelrdisse uriinikogumispaagid, mis steriilset, lämmastikurikast inimuriini väetamiseks suunavad, säästes nii aastas 20 tonni CO2 emissioone.
Magnet-külmkapp
Kaks suurimat elektritarbijat kodudes on õhukonditsioneer ja külmkapp. Uue jahutusmeetodi kasutuselevõtt võimaldab energiakulu vähenemist 40% võrra. Camfridge Cambridgest on välja töötanud meetodi, kus magneetiline jahutus allutab metallsulamid metallväljale, mis sulamite temperatuuri oluliselt alandavad.
Rohemasin
Maailma esimese "veeta pesumasina" valmimist loodatakse Leedsis 2010 paiku. Tavalise veepesu asemel "pesevad" pesu tuhanded polariseeritud peadega helmed, mis mustuse enda külge kleebivad ning niiviisi plekid eemaldavad. Veekulu väheneb 90%, elektrikulu 40% võrra.
Paremad aknad
Viimane tehnoloogiline murrang soojapidavate akende disainimises leidis aset Kanadas, Visionwall of Edmonton järelvaate all. Uue tehnoloogia kohaselt tehakse aknad 4-kordse klaasiga, mille kihtide vahel on pressitud polüetüleen, mis soojakadu 4-kordselt vähendab.
Vetikad!
Rohevetikad kasvavad teatavasti piisavalt hästi just CO2-te tarbides. Kuid äramärkimist väärib ka uus tehnoloogia, mis võimaldab vetikatest biodiislit jm kütusaineid toota. Seni on osad riigid juba läinud seda teed, et "räpase" bensiini asemel toodetakse maisi, soja ja roo põhjal tuletatud mootorkütust. See on aga omakorda raskendanud nende riikide olukorda, milles toidutaimede kasvatamiseks mõeldud maa kulub nn energiataimede kasvatamiseks. Seega tõuseb toidu hind maailmaturul. Vetika-energia mitte ainult ei kõrvaldaks toit versus energia dilemma, sest tooraine valmib ju vees, mitte maismaal, vaid oleks igati etem selle poolest võrreldes eelnimetatud taimedega. Siinkohal mõningad näited: keskmise väärtusega vetikas võimaldab 86 515 kg biodiiseli tootmist iga hektari arvelt. Mais, kanep, soja ja palmiõli võimaldavad vastavalt 152 kg, 321 kg, 565 kg ja 4747 kg biodiisli tootmist hektari kohta (Mata et al, 2009: 5). Lisaks kuluvad ülejäägid vetika töötlemisest ära väetise tootmiseks ning tarbivad omakorda CO2-te. Kasvatusprotsess on ekspertide kohaselt üllatavalt kiire ning võimalik kõikvõimalikes kliimatingimustes.
Mata, M. T, Martins, A. A & Caeano, N. S. (2009) Microalgae for biodiesel production and other applications: A review. Renewable and Sustainable Energy Reviews. doi:10.1016/j.rser.2009.07.020
Eelnevad ideed pole muidugi minu enda omad, vaid pärinevad New Scientistist.
No comments:
Post a Comment